Kasutusjuhtumi

Kasutusjuhtumi (use case) on kirjeldus sellest, kuidas kasutaja või muu osaleja suhtleb süsteemiga eesmärgi saavutamiseks. Kasutusjuhtumid on levinud nõuete kogumise ja arenduse kontekstis ning neid kasutatakse funktsionaalsete nõuete mõistmiseks ning dokumenteerimiseks.

Kasutusjuhtumi standardkujundus sisaldab tavaliselt järgmisi elemente: peamine aktor, süsteemi piirid, eesmärk või soovitud tulemus, peamine edukas stsenaarium koos samm-korda kirjeldusega, alternatiivsed vood ja kõrvaljuhtumid, eeltingimused ja järeltulemused ning mittefunktsionaalsed või eritingimused.

Kasutusjuhtumid aitavad siduda kasutajate vajadused arendusprotsessiga: need pakuvad ühist arusaama, mis sisaldub nõuetes, ning neid saab kasutada nii nõuete kontrollimiseks kui ka testide ja süsteemi kavandamise lähtealuseks.

Kasutusjuhtumide diagrammid UML-is illustreerivad aktorite ja süsteemi vahelisi suhtlusi ning neid kasutatakse visuaalseks jaotuseks arendusmeeskonnas. Oluline on eristada kasutusjuhtum enesehooldavalt suurtest arhitektuuri või implementeerimisülesannetest; kasutusjuhtum keskendub funktsionaalsele käitumisele, mitte mittefunktsionaalsetele omadustele.

Näide: veebimüügikeskkonna ostukorvi kasutusjuhtum. Eesmärk: kasutaja teeb ostu. Peamised sammud: kasutaja otsib toote, lisab toote ostukorvi, valib makseviisi, esitab tellimuse; süsteem kinnitab tellimuse ja kuvab arve. Alternatiivne vool: makse ebaõnnestub, süsteem kuvab vea ja palub uuendatud makseandmeid.