Karboksüülhapetega

Karboksüülhapetega on orgaaniliste ühendite klass, mis sisaldavad karboksüülrühma (–COOH) ja hapetega seotud funktsionaalseid rühmasid. Nad moodustavad olulise alagruppi karboksüülhapetest, kuid erinevalt tavalistest karboksüülhapetest (nt. ethaanhapest) sisaldavad nad lisaks karboksüülrühmale ka hapetega seotud funktsionaalseid rühmasid, nagu aldehüüdrühm (–CHO), ketonrühm (–C(=O)–), või teisi oksüdeeritud rühmasid.

Karboksüülhapetega esineb looduslikult paljudes orgaanilistes ühendites, näiteks rasvhapetes, aminohapetes ja vitamiinides. Nad osalevad paljudes biokeemilistes protsessides, näiteks energiatransportis (nt. citroonhape tsükli) ja signaaltransduktsioonis. Näiteks glütserol-3-fosfaathapet on oluline ainevahetuse ühend, mis osaleb glükogeeni ja rasvhapete sünteesis.

Sünteetiliselt valmistatakse karboksüülhapetega peamiselt oksüdeerimise teel, näiteks karboksüülhapete oksüdeerimisel aldehüüdideks või ketonideks. Nad on ka olulised sünteetiliste keemikute tööriistadena, kuna nad võimaldavad moodustada komplekseid orgaanilisi ühendusi, näiteks farmatseutilisi aineid ja polümeere.

Karboksüülhapetega omadused sõltuvad nende funktsionaalsete rühmade koostoimest. Nad võivad olla pehmete hapete või neutraalsete omadustega, sõltuvalt nende struktuurist. Nad on lahustuvad vees, eriti kui nad sisaldavad polaarneid funktsionaalseid rühmasid. Karboksüülhapetega on ka olulised tootmisel, näiteks toiduainete, kosmeetika ja farmatseutiliste valmiste tootmisel.