Kaksteistsõrmiksool

Kaksteistsõrmiksool on peensoole esimene osa, mille pikkus on umbes 25–30 cm. See on C‑kujuline ja asub peensoole ülaosas, ümbritsemaks peamiselt kõhunäärme pead. Esimene osa, bulbus duodeni, on intraperitoneaalne; ülejäänud kolm osa (descendens duodeni, horizontalis duodeni ja ascendens duodeni) on sekundaarse retroperitoneaalseks.

Duodenum jaguneb neljaks osaks: bulbus duodeni (ülemine osa), descendens duodeni (2. osa), horizontalis duodeni (3. osa) ja ascendens duodeni (4. osa). 2. osa seinal paiknevad suur papilla (papilla major) ja väike papilla (papilla minor). Suur papilla avaneb ampulla hepatopancreatica kaudu, kust sapi ja pankrease mahl sisenevad soolestikku; väike papilla avab ductus pancreaticus accessorius. Duodeni limaskesta all on Brunneri näärmed, mis eritavad aluselist mucus’i, kaitstes limaskesta happelise sisu eest.

Funktsioon: kaksteistsõrmiksool on seedimise esialgne keskpunkt, kus maomyss ehitub? Happe neutraliseeritakse pankrease ja sapiteede sekretsioonide abil ning algab toidujahu ensümaatiline lõhustamine. Selles toimuvad süsivesikute, valkude ja rasvade seedimise ettevalmistused ning imenduvad raua ja kaltsium, kuigi suurim imendumine toimib peensoole teistes osades. Brunneri näärmed toodavad happelise sisalduse vastu kaitsvat aluselist mucus’i.

Verevarustus ja närvid: duodenum saab vereülekande ülemise pankreatoduodenaalse arteri ja alampankreatoduodenaalse arteri harudest, veenid järgivad vastavaid teid ja suunuvad portaalsesse süsteemi. Närvisüsteemi annavad vagusnärv (parasümpaatiline) ja splanhnic-närvid (sümpaatiline).

Kliiniline: duodenum on haavandite ja peptilise haiguse peamine haavandiallikas; obstruktsioonid ja arengulised anomaaliad võivad mõjutada seedimist ja imendumist.

---