Kahjuhüvitised

Kahjuhüvitised on rahaline kompensatsioon, mida kannatanu võib saada kahju tekitanud isikult või isikult nõuda vastavalt Eesti tsiviilseadustikule. Need kaitsevad isiku õigusi ja aitavad taastada olukorda nii, nagu kahju poleks toimunud, või kompenseerida osaliselt kahju suurust. Kahjuhüvitised võivad tuleneda kas lepingust (juhul kui kahju tekkis lepingu rikkumise tõttu) või mittelepingulisest vastutusest (nt kahju põhjustamine hooletuse või süüteo tõttu).

Kahjuhüvitised jagunevad peamiselt varalisteks ja mittevaralisteks kahjudeks. Varaline kahju hõlmab otsest kahju (ravikulud, varaline kahju, parandamistööde kulud) ning saamata jäänud tulu või kasumit. Mittevaraline kahju hõlmab moraalset kahju, ebamugavusi või kannatusi, kui see on õigustatud ja kohtu poolt lubatud. Mõnel juhul võib osutuda õigustatud ka intress kalkulatsiooni alusel alates kahju tekkimise ajast või kahju hüvitamise hetkest.

Nõude alusel peab kahjujuhtimise kinnitus (tõend) tõendama kahju olemasolu, kahju tekke põhjust ja kahju ja kahju tekitaja vahelisi seoseid ning süüd või hooletust. Enamasti on kahjuhüvitised seotud kohtuliku või vahenduslike menetlustega, kuid kokkuleppe teel on võimalik ka lepituslikult lahendada.

Piirangud ja aegumised kehtivad kahjulahjude puhul ning neist tuleneb, kui kaua ja millal kahjunõue saab esitada. Aegumistähtaegade ja kahju suuruse hindamise üksikasjad on määratletud tsiviilseadustikus ning sõltuvad juhtumi liikidest.