Kaaliumioon

Kaaliumioon (K+) on kaaliumi aatomist tekkinud monovalentne kation, mille oksüdatsiooninumber on +1. See ioon tekib kaaliumi eraldumisel ning esineb laialdaselt lahustes, mineraalides ja erinevates soolades. Kaalium on üldiselt levinud element ning selle ioon on oluline paljude ühendite koostisosa.

Kaaliumioon on oluline lahuste koostisosa ning on suur, kuid mitte reaktiivne ioon lahustes. See on peamine intracellulaarne katioon ning rakusisesed kontsentratsioonid on umbes 140 mM, rakuväline keskkond umbes 3–5 mM. See kontsentratsioonide gradient on kriitiline närviimpulsionite levikul ning lihaste kokkutõmbumisel ning aitab reguleerida osmolaarsust ning happo-tasakaalu elusorganismides.

Füüsikalises mõttes on kaaliumioon stabiilne lahustes ja esineb sageli koos teiste ioonidega. Flame test näitab kaaliumi lilac-violetset leegjoont, kuid reaalses proovimisel võib leek olla naabri naatriumi tõttu vähem eristatav. Kaalium on levinud paljudes soolades ja mineraalides ning seetõttu esineb see laialdaselt nii looduses kui tööstuslikes lahustes.

Kaaliumiooni rakendused hõlmavad laialdaselt bio- ja meditsiinivaldkonda ning mitmesuguseid kemikaale. Tavalised kaaliumühendid hõlmavad KCl, K2SO4 ja KHCO3, mida kasutatakse nii välistingimustes kui ka toidulisandite ja elektrolüütide rikastamisel. Meditsiinis kasutatakse kaaliumioone elektrolüütide asendamiseks ning intravenoosseks täiendamiseks, kuid liigse K+ sisaldus veres võib põhjustada eluohtlikke südame-rütmihäireid; seetõttu nõuab kontroll ja ettevaatus.

---