Järjekorrateooria

Järjekorrateooria ehk koonduvuse teooria on matemaatiline distsipliin, mis uurib järjekordade, sealhulgas teenindusjärjekordade käitumist. See on osa rakendusmatemaatikast ja operaatiouuringutest. Järjekorrateooria arendati algselt inseneriteaduses ja telekommunikatsioonis, kuid selle rakendused on laienenud paljudesse valdkondadesse, sealhulgas logistikasse, arvutisüsteemidesse, tervishoidu ja liiklusjuhtimisse.

Peamine eesmärk järjekorrateoorias on analüüsida ja optimeerida süsteeme, kus ressursid (näiteks teenindajad, masinad, lahendusajad) jagavad piiratud võimsust. Süsteemis tekivad ressursi puuduse korral järjekorrad. Teooria keskendub selliste näitajate nagu keskmine ooteaeg, järjekorra pikkus, süsteemi läbilaskevõime ja ressursi kasutatavus.

Järjekorrasüsteemide kirjeldamiseks kasutatakse erinevaid mudeleid, millest lihtsaimad on Kendall'i tähistusega kirjeldatud. Levinud mudelite hulka kuuluvad M/M/1 (üks teenindaja, Poissoni sissetulekud ja teenindusajad), M/M/c (mitu teenindajat) ja G/G/1 mudelid. Need mudelid aitavad ennustada süsteemi käitumist ja teha otsuseid selle parandamiseks, näiteks lisades teenindajaid, suurendades ressursi võimsust või muutes sissetuleku- või teenindusprotsesse. Järjekorrateooria pakub tööriistu tasakaalu leidmiseks teeninduskvaliteedi ja kulutuste vahel.

---