Järelmoodustena

Järelmoodustena on geoloogias kasutatav mõiste, millega kirjeldatakse sekundaarseid või järelmoodustisi, mis tekivad pärast kivimi või setete esialgset moodustumist. Need moodustused tulenevad postmoodustuse protsessidest ja võivad muuta algse kivimi tekstuuri, koostist ning mehhaanilist tihke, lisada uusi mineraale või täita poore.

Põhiprotsessid hõlmavad ilmastikust tingitud mehaanilisi ja keemilisi muundumisi, diagenesi, hüdrotermilisi muutusi ning bioloogiliste toimedega seotud sadestumist. Vedelike kaudu võivad setteisse või poorides tekkida uusi mineraale ning moodustuda katte või kihtide kogumik.

Näited hõlmavad sekundaarset cementatsiooni kaltsiidiga või silikaadiga, savimineraalide moodustumist illiidi ja smektiidi kujul feldspaatide lagunemisel, rauda- ja mangaanioksiidide kattumist ning koobaste speleotüüpide moodustust.

Järelmoodustised on olulised ressursside uuringute ja diagenetilise ajaloohinnangu jaoks, kuna nad peegeldavad mineviku veevoolu tingimusi, keemilist koostist ja keskkonnatingimusi, milles esialgne kivim tekkis. Nende eristamine primaarsetest moodustustest aitab rekonstrueerida geoloogilist ajalugu ning hinnata kivimite ja maavarade omadusi.

Uurimiseks kasutatakse peamiselt petrographiat, röntgendifraktsiooni (XRD), skaneerivat elektronmikroskoopiat (SEM-EDS) ning isotopanalüüse; integreeritud lähenemine võimaldab kindlaks teha moodustiste tekkimise ajastu ja tingimused.