Järeldusprotsesse

Järeldusprotsessid viitavad kognitiivsetele tegevustele, mille käigus jõutakse uute järeldusteni olemasoleva teabe põhjal. Need protsessid on fundamentaalsed inimese mõtlemises ja aitavad meil mõista maailma enda ümber, teha otsuseid ja lahendada probleeme. Üldiselt võib järeldusprotsesse jagada kahte peamisse kategooriasse: deduktiivne ja induktiivne järeldamine.

Deduktiivne järeldamine algab üldistest printsiipidest või premissidest, et jõuda spetsiifilise ja kindla järelduseni. Kui premissid on tõesed ja järeldus on loogiliselt tuletatud, siis järeldus on samuti tõene. Näiteks: Kõik inimesed on surelikud. Sokrates on inimene. Järelikult on Sokrates surelik. See on klassikaline deduktiivne argument.

Induktiivne järeldamine seevastu algab spetsiifilistest vaatlustest või näidetest, et jõuda üldisema järelduseni. Need järeldused ei ole aga alati kindlad, vaid tõenäolised, kuna need põhinevad eelnevate juhtude kogumisel. Näiteks: Igal hommikul, mil olen ärganud, on päike tõusnud. Seega tõuseb päike homme hommikul. Induktiivsed järeldused on olulised teaduses uute hüpoteeside ja teooriate loomisel.

Mõlemat tüüpi järeldusprotsessid mängivad olulist rolli teadmiste omandamisel, probleemide lahendamisel ja ratsionaalsete otsuste tegemisel igapäevaelus.