Jälgimised

Jälgimised (jälgimine) on andmete kogimise ja analüüsi protsess, mille käigus kogutakse informatsiooni liikumise, asukoha, käitumise või toimimise kohta. Jälgimine võib olla teaduslik, tehnoloogiline või administratiivne ning selle eesmärk on mõista süsteeme, nähtusi või inimeste tegemisi. Sõna on tulnud verbist jälgima ning viitab tähelepanelikule ja pidevale tähelepanule ning andmete kogumisele ajalises ja ruumilises kontekstis.

Valdkondade lõikes eristatakse peamiselt loodusteaduslikke jälgimisi, sotsiaal-tehnilisi jälgimisi ja isikuandmeid puudutavaid jälgimisi. Loodusteaduses ja ökoloogias kasutatakse jälgimisi loomade liikumise ja elupaiga uurimiseks: näideteks GPS-kaelarihmad, kaamera- ja helisensorid ning droonid. Need andmed aitavad mõista rändetegevust, populatsioonide suurust ja ökosüsteemide toimimist.

Info- ja tehnoloogiasse ning äri valdkonda kuuluvad jälgimised kasutajate käitumise ja süsteemide toimimise jälgimiseks: telemeetria, logifailid, küpsised ning mobiilirakenduste ja veebisaitide kasutusstatistika. Jälgitakse turvalisuse, jõudluse ja kasutuskogemuse parandamiseks ning riskide maandamiseks, kuid samas tuleb järgida eetilisi ja õiguslikke norme.

Õiguslik ja eetiline raamistik hõlmab isikuandmete kaitset (GDPR), teavitamis- ja nõusolekukohustust, andmete kogumise otstarbe täpsustamist ja piiranguid. Avalikus elus ja töökohtadel on jälgimise kasutamisel sageli täiendavad piirangud ning see peab toimuma õiguspäraselt ja proportsionaalselt.

Ajalooliselt on jälgimine arenenud alates lihtsatest jälgede kogumisest ning on tänapäeval tugevalt seotud tehnoloogilise arendusega, sealhulgas radarite, radio-telemetria, GPS- ja IoT-lahendustega, mis võimaldavad andmeid reaalajas koguda ja analüüsida.