Juurisolmujen

Juurisolm on juurelised moodustised, mis tekivad leguminoossete taimede ja lämmastikku fikseerivate bakterite vahelise sümbioosi tulemusena. Enamik juurisolmu esineb Fabaceae sugukonda kuuluvate taimede juurtes. Sümbioosi peamised bakterid on Rhizobium, Sinorhizobium ja Bradyrhizobium, mis fikseerivad atmosfäärilise lämmastiku ning annavad taimele ammonia kujul kättesaadavaks. Mõnel juhul moodustuvad sarnased sõlmed actinorhizal taimede juurtes, kus sümbioos toimib Frankia-bakteriaga.

Juurisolmide moodustumine algab signaalivahetusest: taime juured eraldavad flavonoide, mis kutsuvad esile nodulatsioonis osalevate bakterite aktiivsuse. Bakterid kinnituvad juurtele ja moodustavad infektsioonijuhte, mis tungivad juurka kortikaalkihte ning ajendavad rakkude jagunemist ja nodulite arengut.

Seejärel tekib nodul, kuhu arenevad bakteerid. Nodulid võivad olla determinandse või indeterminantse arenguga, sõltuvalt taimesordist. Nodulite sisemuses on leghemoglobiin, mille tõttu nodulite siseses keskkonnas on hapnikutaset reguleeritult madal ning mis võimaldab bakteritel lämmastikufiktsiooni.

Peamine funktsioon on atmosfäärilise lämmastiku fikseerimine ammonia vormiks, mida taim saab kasutada aminohapete ja nukleiinhapete sünteesiks. See sümbioos suurendab taimekasvu ning võib vähendada kunstväetiste vajadust ning parandada mullaviljakust, eriti säästlike põllumajandustavade korral.

Juurisolmide moodustumine ja nende efektiivsus sõltuvad taime liigist ja bakterite liigist, mullatingimustest, niiskusest ning väetamisest. Lisaks esinevad actinorhizal taimed Frankia sümbioosis. Juurisolmud on oluline näitaja ökoloogilises ja põllumajanduslikus lämmastiku ringluses.