Juhtunustamine

Juhtunustamine on mõiste, mida kasutada mõnikord kirjeldamaks teadlikku ettevõtmist põhjustada teisel inimesel unustamist või teatud informatsiooni peitmist. Eestikeelne sõna koosneb juht’ (edasi suunama, juhtima) ja unustamine (forgetting) ning võib tähenduslikult viidata nii päevakeskkonnas toimuvale mõjutusele kui ka teatud psühholoogilistele kontseptsioonidele.

Sõnade kasutus ja tähendus võivad erineda kontekstiti. Mõnes kirjanduses ja arutelus võib juhtunustamist seostada ilmselgelt kontrollimise või mõjutamisega, kus inimese mälu või teadvustamine suunatakse soovitud kujule. Teaduslikemas kontekstis on sarnane mõiste seotud suunatud unustamisega (directed forgetting), mis on kognitiivses psühholoogias eksperimentaalselt uuritud nähtus: osalejatelt palutakse hiljem ignoreerida või unustada teatud stimulaatoreid, et uurida mälu kontrolli ja vabanemisvõimalusi. Selline lähenemine rõhutab teaduslikku ja kontrollitavat aspekti ning erineb igapäevasest või manipulatiivsetest kasutusviisidest.

Praktikas võib juhtunustamine ilmneda erinevate ilmingutena, alates kognitiivsest vältimisest kuni sotsiaalse mõjutamiseni ning potentsiaalselt tervikliku teabe või mälu moonutamiseni. Selle nähtuse eetilised ja õiguslikud aspektid on olulised, kuna mälu ja isikuautonoomia on tihti kergelt mõjutatavad ning manipulatsioon võib põhjustada kahju.

Seosed: suunatud unustamine, mälu kontroll, manipuleerimine, gaslighting.