Internetikasutus

Internetikasutus viitab üksikisikute ja gruppide interneti kasutamise ulatusele, sagedusele ja otstarbele. See hõlmab teabe otsimist, suhtlust, töö- ja õppetegevust ning meelelahutust. Internetikasutus sõltub juurdepääsust võrguühendusele, kasutatavatest seadmetest ning digitaalse kirjaoskuse tasemest.

Mõõtmine ja näitajad: tavaliselt vaadeldakse kasutusaega (päevane või nädalane), andmete tarbimist, külastatud veebisaitide arvu ning sotsiaalmeedia- või sõnumside rakenduste kasutust. Rahvusvahelised allikad koguvad andmeid kasutusmustrite ja digioskuste kohta ning statistika erineb riigiti ja sektoriti.

Juhtivad mõjutajad: juurdepääs lairibale ja mobiilsetele ühendustele, seadmete kättesaadavus ja hind, ning digioskuste tase. Digitaalne lõhe, erinevused vanuse, sissetuleku ja piirkonna lõikes, mõjub internetikasutusele. Enamikus arenenud riikides on mobiilne lairiba peamine sissepääs, samas maapiirkondades võib katvus olla piiratum.

Toimingud ja mõju: internetikasutus võimaldab tööd, haridust, e-valitsuse teenuseid, meelelahutust ja e-kaubandust. See võib parandada efektiivsust ning võimaldada uute ökosüsteemide arengut, kuid kaasneb ka privaatsuse ja turvalisuse riskidega ning oht valeinfomatsiooni levikuks.

Poliitika ja tulevik: riigid investeerivad infrastruktuuri, koolituse ja andmekaitsesse, et suurendada turvalist ning kaasavat ligipääsu. Tulevane areng keskendub paremale kasutajakogemusele, tarbijakaitsele, avatud andmetele ja jätkusuutlike lahenduste loomisele.