Initsüsteem

Initsüsteem on operatsioonisüsteemi komponent, mis vastutab kasutajaruumi käivitamise järjekorra korraldamise ning teenuste haldamise eest. Ta töötab tavaliselt esmase protsessina (PID 1) ja tagab, et vajalikud teenused käivitatakse õigel ajal, arvestatakse sõltuvustega ning süsteem jõuab töökorda või korralikult sulgub. Initsüsteem jälgib teenuste olekut, vajadusel taaskäivitab neid ja koordineerib kogu süsteemi oleku juhtimist.

Esinduslikud initsüsteemide lähenemised hõlmavad SysVinit, Upstart, Systemd, OpenRC ja RunIt. SysVinit on vanem ja kasutab runlevel’eid ning skripte /etc/init.d. Upstart oli sündmuste põhine lahendus, mida kasutati varasematel Ubuntudel. Systemd on laialdaselt levinud Linuxi distributsioonidel ja kasutab unit-faile (.service, .socket, .target), pakub paralleelset käivitamist ning integreeritud logimist. OpenRC ja RunIt on alternatiivsed lahendused, mis rõhutavad sõltuvuspõhist käivitust või kerget, moodsa sisuga supervisorite arhitektuuri.

Peamised mõisted on unit-id, teenusühikud ja target’id (asendavad traditsioonilised runlevel’id). Systemd võimaldab teenuste sõltuvuste lahendamist, socket-aktivatsiooni ning keskset logimist (systemd-journald). OpenRC ja RunIt keskenduvad lihtsale konfiguratsioonile ja sõltuvuste käsitlemisele, pakkudes valikuvabadust sõltuvalt süsteemist.

Initsüsteemi arhitektuuri valik mõjutab käivitusaega, hooldust ning süsteemi stabiilsust. Systemd on paljude distiribuutorite standard, kuid on olemas alternatiive neile, kes hindavad väiksemat haardumist või lihtsust.