Inhalatsiooni

Inhalatsioon on ravimite või teiste ainete kohaletoimetamine kopsudesse hingamisteede kaudu. Tavaliselt manustatakse see aerosooli või peeneks pulbriks muudetud ainet hingates sisse, mis võimaldab ravimil jõuda suures osas kopsudesse.

Meetodid ja seadmed: Kõige levinumad on doseerivad inhalaatorid, mis vabastavad kindla koguse ravimit iga sissehingamisega; kuivpulberinhalaatorid (DPI) ning nebulisaatorid, mis muundavad lahuse peene aerosooliks. Inhalaatorid vajavad sageli lisaseadmeid, näiteks spaceri, et paremini kontrollida inhalatsiooni.

Ravimained: Inhalatsioonis kasutatakse peamiselt bronhodilataatoreid (nt beeta-agoniste), kortikosteroide (nt flutikasoon) ja nende kombineeritud vorme, samuti soolalahust ja muude ained. See viib ravimi suurema kohaletoimetamise kopsudesse ja väiksema süsteemse kokkupuute.

Näidustused ja kasutusala: Inhalatsioon on peamine ravimise vorm astmas ja kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (COPD) ravimisel ning seda kasutatakse ka mõnede muude hingamisteede haiguste, näiteks tsüstilise fibroosi või bronhioliidi puhul.

Ohutus ja juhised: Õige tehnika on oluline; tuleb jälgida õige hingamissügavus ja kestus, korralik seadmete puhastus ja seadmete vahetus. Inhalatsioon võib põhjustada lokaalseid kõrvaltoimeid, nagu kurguvalu, köha või suuhäire, samuti harva süsteemseid mõjusid. Enne ravi alustamist tuleb järgida arsti juhiseid, ja vajadusel kasutada spacerit.