Informatsiooniallikate

Informatsiooniallikad on üksused või materjalid, kust teave ja teadmised alguse saavad või mida kasutatakse teabe kogumisel ja tõendamisel. Üldmõiste hõlmab nii esmastallikad, sekundaarallikad kui ka kolmanda järgu allikaid. Primaarallikaks on otse andmed või esialgsed tunnistused, näiteks originaalsed uuringuandmed, arhiivdokumendid või intervjuud. Sekundaarallikad tõlgendavad või analüüsivad primaarallikaid, nagu teadusartiklid, ülevaatekirjandus ja metaanalüüsid. Kolmanda järgu (tertiaarsed) allikad koguvad ja kokkuvõtavad teavet teiste allikate põhjal, näiteks entsüklopeediad ja bibliograafilised loendid.

Oluline on hinnata informatsiooniallikate usaldusväärsust, autorituvastust, väljaandja mainet ja metodoloogilise läbipaistvuse. Kriitiline hindamine hõlmab konteksti mõistmist, viidatust ja teabe objektiivsust. Tüüpilised kriteeriumid: autori kvalifikatsioon, väljaandja maine, viidatud allikate arv, ajakohasus ja sõltumatus.

Informatsiooniallikate kasutamine hõlmab uurimistööd, akadeemilist kirjutamist ja meediatööd. Õppijad ja professionaalid peavad teostama allikate kriitilist hindamist, looma korrektseid viiteid ning eristama faktid, arvamused ja tõlgendused. Kuna infoallikad võivad olla vigased või kallutatud, on järjepidev kontroll ja allikate ristviide vältimatud.