Inertiaalnavigeerimissüsteemid

Inertiaalnavigeerimissüsteemid, tuntud ka kui INS, on autonoomne navigatsioonitehnoloogia, mis kasutab inertsiandureid, nagu kiirendusmõõturid ja güroskoobid, et pidevalt arvutada oma positsiooni, orientatsiooni ja kiirust. Need süsteemid ei vaja väliseid signaale, nagu GPS, mistõttu on nad eriti kasulikud keskkondades, kus GPS-i signaal on nõrk või puudub, näiteks allveelaevades või maa-alustes tunnelites.

INS-i töö põhineb Newtoni liikumisseadustel. Kiirendusmõõturid mõõdavad lineaarset kiirendust ja güroskoobid mõõdavad nurkkiirust. Integreerides neid mõõtmisi aja jooksul, saab süsteem arvutada sõiduki kiiruse ja seejärel selle positsiooni. Orientatsiooni määramiseks kasutatakse samuti güroskoopide andmeid.

Erinevalt teistest navigatsioonisüsteemidest, mis sõltuvad välisest positsioneerimisest, on INS täielikult enesesisaldav. See tähendab, et need ei pruugi olla haavatavad välisele manipuleerimisele või signaali kadumisele. Samas on INS-i peamiseks puuduseks aja jooksul tekkiv viga. Mõõtmisvigade kumulatiivne mõju võib põhjustada positsiooni triivi, mistõttu neid süsteeme sageli täiendatakse teiste navigatsioonisüsteemide, näiteks GPS-iga, et parandada täpsust.

INS-e kasutatakse laialdaselt lennunduses, merenduses, kosmoses ning erinevates autonoomses transpordis ja robotitehnoloogias. Need on kriitilise tähtsusega paljude navigatsioonirakenduste jaoks, kus on vaja kõrget autonoomiat ja täpsust.