positsioneerimisest

Positsioneerimine ehk asukoha kindlaksmääramine ruumis on protsess, mille käigus määratakse objekti, isiku või seadme täpne asukoht geograafilises ruumis. Positsioneerimise tulemuseks on koordinaadid (laius ja pikkus), vajadusel kõrgus ning hinnang täpsusele. Positsioneerimine on oluline paljudes valdkondades, alates navigeerimisest ja logistikast kuni teaduslike uuringuteni, ning seda kasutatakse nii reaalajas kui ajalooandmete analüüsimiseks.

Peamised meetodid hõlmavad GNSS-põhist positsioneerimist, mis kasutab satelliite (GPS, GLONASS, Galileo, BeiDou) ja pakub laiaulatuslikku asukohta. See on siiski sõltuv signaali kättesaadavusest ning linnapilt või tihedad konstruktsioonid võivad täpsust vähendada. Indoors või kohtades, kus GNSS-signaal puudub või on nõrk, kasutatakse Wi‑Fi- ja Bluetooth LE (BLE) märgistuste põhiseid meetodeid, UWB-tehnoloogiat ning visuaalset või pildipõhist positsioneerimist. Lisaks kombineeritakse inertiaalmõõteseadmeid (IMU) ja teisi andmeid ning rakendatakse andmete fuseerimist, et pakkuda positsiooni jätkuvust ka GNSS-signaali puudumisel.

Rakendused hõlmavad isiklikku ja autonoomset transporti, logistika ja varude jälgimist, robotite ja droonide liikumise juhtimist, AR/VR-teenuseid ning teadus- ja ohutustöid.

Väljakutsed hõlmavad GNSS-signaali kadumist või halba katvust, signaali peegeldumist (multipath), sisesed keskkonnad, privaatsus- ja turvalisusprobleemid ning suur energiatarve.

Tulevikus suunatakse arendused koostööle GNSS-i, indoor-positsioneerimise ja mitme tehnoloogia integreerimisega, et suurendada täpsust, vastupidavust ja privaatsust, kasutades edge-computingut, 5G/6G-ühendusi ja standardiseerimist.