Immuunprotsessid

Immuunprotsessid on keeruline võrgustik rakke, kudede ja organite süsteem, mis kaitseb organismi haiguste eest. See süsteem töötab pidevalt tuvastades ja hävitades patogeene nagu bakterid, viirused ja seened. Immuunprotsessid jagunevad laias laastus kaheks: kaasasündinud immuunsus ja omandatud immuunsus.

Kaasasündinud immuunsus on keha esimene kaitseliin ja see on olemas sünnist saati. See hõlmab füüsilisi barjääre, nagu nahk ja limaskestad, samuti teatud tüüpi valgeid vereliblesid, mis ründavad kiiresti kõiki võõrkehi. See immuunsuse vorm ei ole spetsiifiline, mis tähendab, et see reageerib erinevatele patogeenidele sarnasel viisil.

Omandatud immuunsus on spetsiifilisem ja areneb elu jooksul kokkupuutel erinevate patogeenidega. Selle peamised tegijad on lümfotsüüdid, sealhulgas B-rakud ja T-rakud. B-rakud toodavad antikehi, mis seonduvad konkreetsete patogeenidega, muutes need kahjutuks või märgistades neid hävitamiseks. T-rakud aga kas hävitavad otseselt nakatunud rakke või aitavad reguleerida immuunvastust. Oluline osa omandatud immuunsusest on immuunmälu, mis võimaldab kehal kiiremini ja tõhusamalt reageerida varasemalt kokku puutunud patogeenidele. Vaktsineerimine töötabki just selle põhimõtte abil. Immuunprotsesside tõrgeteta toimimine on tervise säilitamiseks elutähtis.