IUPACnimetustega

IUPACnimetustega on rahvusvahelise puhta ja rakenduskeemia liidu IUPACi poolt välja töötatud süstemaatilise nimede süsteem keemiliste ühendite jaoks. Selle eesmärk on pakkuda unikaalseid ja ühtseid nimesid, mis võimaldavad täpset ja kultuurideülese suhtluse ning andmebaaside toimimise sõltumatult keelest. Nimetused on kasutatavad teaduslikes publikatsioonides, õigusaktides ning ohutus- ja kvaliteedistandardites.

Orgaaniliste ühendite nimede moodustamisel juhindutakse üldreeglitest, mis hõlmavad peamise ahela või tsükli tuvastamist, kõrgema funktsionaalrühma arvestamist ja pikima uue aluse valimist. Põhiülesandeks on anda nimetus, mis kajastab ühendstruktuuri, pärast mida lisatakse asendajad prefiksidena koos locantidega. Nimekirja aluseks on tähestikuline järjekord, ning korduvate substituentide puhul kasutatakse multiplicatiivseid prefikseid (di-, tri- jne). Kui ühend sisaldab kaks või rohkem sidet, näidatakse sobivad sideme tüübid (näiteks -ene või -yne) ning vajadusel lisatakse stereokeemilised märgised (E/Z, R/S).

IUPAC nimede korraldamisel kasutatakse ka eelostat PIN-nimetusi (Preferred IUPAC Names), mida peetakse ametlikeks või tavapärastena ohutuse, registrite ja teadusandmete jaoks. Praktikas võivad mõned ühendite nimed olla levinud või vanemad Retained/Trivial-nimed, kuid PIN-id tagavad ühtlase eristamise rahvusvahelises kontekstis.

Ajalugu ja väljaanded: IUPAC-nomenklatuur on pidevalt ajakohastatav, sisaldades haaret Blue Book’i (orgaanilised), Red Book’i (inorgaanilised) ja teiste käsiraamatute vooge, mis määravad standardseid reegleid ja soovitatud vorme. See süsteem toetab uuringute jagamist ja arendusprotsesse keemias kogu maailmas.