Hüpoteegimaksest

Hüpoteegimaksest, tuntud ka kui hüpoteegimaks, on tasu, mida maksab hüpoteegi omanik, tavaliselt laenuandja, hüpoteegi registreerimise ja sellega seotud toimingute eest. See on riiklik või kohalik tasu, mille eesmärk on katta hüpoteegi registreerimise haldus- ja teenustasud. Hüpoteegimaks ei ole otseselt seotud laenuintressiga, vaid on pigem ükskordne või perioodiline tehingutasu.

Hüpoteegimaksude suurus ja arvutamise kord erinevad riigiti ja isegi piirkonniti. Mõnes riigis võib hüpoteegimaks olla fikseeritud summa, teisal aga protsent hüpoteegi kogusummast või tehingu väärtusest. Samuti võib maksu rakendumine sõltuda hüpoteegi tüübist, näiteks kas tegemist on esmase või teisase hüpoteegiga.

Eestis hüpoteegimaksust kui eraldiseisvast maksust üldjuhul ei räägita. Hüpoteegi seadmise ja registreerimisega seotud kulud Eestis hõlmavad peamiselt riigilõivu notariaalsete toimingute eest ja notari tasu. Kui hüpoteek seatakse kinnistusraamatusse, kaasnevad sellega teatud riigilõivud, mis on reguleeritud riigilõivuseadusega. Need tasud katavad kinnistusregistri pidamise ja sellega seotud teenuste osutamise kulud. Seega, kuigi eraldiseisvat "hüpoteegimaksu" ei ole, on hüpoteegi seadmisega seotud mitmesuguseid riigilõive ja tasusid, mida laenuvõtja või hüpoteegi seadja peab arvestama. Need kulud on tavaliselt ühekordsed ja tekivad hüpoteegi seadmise hetkel.