Hüdrofiilsust
Hüdrofiilsus on aine omadus, mille puhul ainet iseloomustab veega tugev afiinsus. Hüdrofiilsed pinnad või ained märjanevad veega hästi ning võivad moodustada vesiniksidemeid veega. See on vastupidine hüdrofoobsusele, kus ained eelistavad vett vältida.
Mõõtmine ja tähistamine toimub sageli kontaktnurga kaudu: tahke pind kohtub veega ning tilga külje ja pinna
Põhjused ja tegurid hõlmavad keemilist koostist (polaarsete funktsionaalrühmade nagu hüdroksüül-, karboksüül- või amino(rühmade) olemasolu), pindade roughness’i
Tähtsus ja rakendused on laiad: hüdrofiilsus mõjutab märgumist, adhesiooni, lahustuvust ja katte eluiga. Bioloogias ja meditsiinis
Näited: klaas ja tselluloos on tavaliselt hüdrofiilsed tänu silanol- ja polaarsetele rühmadele; oksüdeeritud metallpinnad ning paljud