Hõõrdjõud

Hõõrdjõud, tuntud ka kui hõõre, on jõud, mis tekib kahe pinna vahel, mis üritavad üksteise suhtes liikuda või liikumise vastu panna. See jõud toimib alati liikumissuunale vastupidi. Hõõrdjõud on oluline paljudes igapäevastes nähtustes, alates kõndimisest ja sõidukite liikumisest kuni esemete paigutamiseni ja tööriistade kasutamiseni.

Hõõrdjõudu saab jagada kahte peamisesse tüüpi: staatiline hõõrdjõud ja kineetiline hõõrdjõud. Staatiline hõõrdjõud takistab objekti liikumahakkamist. See tähendab, et kuni rakendatav väline jõud ei ületa staatilise hõõrdjõu maksimumväärtust, jääb objekt paigale. Kineetiline hõõrdjõud ehk liugehõõrdjõud tekib siis, kui objekt juba liigub ühe pinna suhtes. Kineetiline hõõrdjõud on tavaliselt väiksem kui staatilise hõõrdjõu maksimumväärtus. Veel üks hõõrdumise tüüp on veerehõõrdjõud, mis tekib ratta või rulliku veeremisel pinnal. Veerehõõrdjõud on tavaliselt palju väiksem kui liugehõõrdjõud.

Hõõrdjõud sõltub kahe pinna vahelisest normaaljõust ja pindade omadustest, mida nimetatakse hõõrdeteguriks. Hõõrdetegur on mõõt sellele, kui "karedad" või "libedad" pinnad on. Mida suurem on hõõrdetegur, seda suurem on hõõrdjõud. Hõõrdumist saab vähendada määrdeainete kasutamisega, pindade silumise või veerevkontaktide kasutamisega. Samas on hõõrdumine sageli soovitav, et tagada haarduvus ja vältida libisemist.