Häiremehhanismid

Häiremehhanismid viitavad psühholoogilistele strateegiatele, mida indiviidid kasutavad, sageli alateadlikult, et kaitsta end ärevuse, stressi või ebameeldivate tunnete eest. Need mehhanismid aitavad säilitada psühholoogilist tasakaalu, muutes või eitades reaalsust, mis muidu oleks liiga raske taluda.

Üks levinud häiremehhanism on repressioon, kus ebameeldivad mõtted või mälestused surutakse teadvusest välja. Teine on projektsioon, kus indiviid omistab omaenese vastuvõetamatud tunnused või soovid teistele. Eitamine on samuti sage, kus inimene keeldub tunnistamast reaalsust või probleemi, mis on ilmselge.

Ratsionaliseerimine on veel üks mehhanism, kus tegevused või tunded õigustatakse loogilisena tunduvate, kuid tegelikult valede põhjuste abil. Nihkumine hõlmab emotsioonide suunamist vähem ähvardavale objektile, näiteks viha väljendamine ülemuse peale töökaaslase peal. Tagasilangus on käitumise taandamine varasemasse arengujärku stressirohketes olukordades.

Kuigi häiremehhanismid võivad pakkuda ajutist leevendust, võivad nende liigne või pidev kasutamine moonutada reaalsustaju ja takistada tervislikku kohanemist ning isiklikku kasvu. Psühhoanalüütilises teoorias peetakse neid normaalse psüühika osaks, kuid nende teadlikkus võib aidata kaasa emotsionaalsele küpsusele.