Hingamissüsteem

Hingamissüsteem, ehk hingamisteede süsteem, on kehasüsteem, mis tagab rakude hapnikuga varustamise ning süsinikdioksiidi eemaldamise. Selle peamine ülesanne on gaaside vahetus: hapnik jõuab kopsudest verdesse ja süsinikdioksiid eemaldub kehast. Lisaks mängib süsteem rolli hääle tekitamisel, keha pH-tasemete reguleerimisel ning kaitses võõr- ja mikroorganismide vastu.

Struktuuriliselt koosneb hingamissüsteem ülemistest ja alumistest hingamisteedest ning kopsudest. Ülemised hingamisteed hõlmavad ninaõõne, ninaneelu ja neelu ning kõri; alumised hingamisteed sisaldavad hingetoru, bronhe ning bronhiolid ning lõpuks alveoolid, kus gaaside vahetus toimub. Kopsud paiknevad rinnakorvis, neid ümbritsevad pleura membraanid ning hingamist teostatakse diafragma ja teiste hingamislihaste abil.

Funktsioonideks on ventilatsioon ehk sisse- ja väljahingamine ning gaaside vahetus alveoolide ja kapillaaride vahel. Hapnik imendub kopsudes ja siseneb vereringesse, kus see seotakse hemoglobiiniga ning mõjub kudedele. Samal ajal vabaneb süsinikdioksiid verest ning eritumine toimub kopsude kaudu väljaõhkamise teel. Vereringes transporditakse hapnik ja süsinikdioksiid nii, et need jõuavad koesse ja tagasi.

Regulatsioon ja kaitse hõlmavad hingamiskeskust ajus (medulla oblongata ja pons), mis kontrollib hingamissagedust ja sügavust ning reageerib kemoreceptorite signaalidele. Kaitsemehhanismid hõlmavad kliirat, lima ja ciliaalseid epiteeli, köha ja neelamistoiminguid, mis aitavad puhastada õhku ja vältida aspiratsiooni.

Haigused: hingamissüsteemi häired hõlmavad astmat, kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust (COPD), kopsupõletikku, gripi või viirusinfektsioonide põhjustatud kopsuhaigusi ning kopsuvähki. Õigeaegne diagnoos ja ravi on oluline hingamisteede funktsiooni säilitamiseks.