Heuristikaid

Heuristikaid ehk heuristikad tähistavad lihtsaid ja tõhusaid kognitiivseid reegleid või lähtepunkti, mida inimesed ja süsteemid kasutavad kiiremaks otsustamiseks ebakindlates olukordades. Need vähendavad kognitiivset koormust ja kiirendavad probleemide lahendamist, kuid võivad tuua kaasa vigu või ebatäpseid hinnanguid.

Psühholoogias ja kognitiivses teaduses uuritakse, kuidas heuristikud mõjutavad inimeste järeldusi. Daniel Kahneman ja Amos Tversky tõid esile, et erinevad heuristikud võivad viia järjepidevate vigadeni. Kõige tuntumad on kättesaadavus-heuristika (hindamine tugineb sellele, kui kergesti meenub sarnaseid olukordi), representatiivsuse heuristika (hindamine protsentuaalselt sarnasuse põhjal prototüüpidega) ning ankurdamine ja kohandamine (hindamisi mõjutab algväärtus).

Tehnoloogias ja kasutajakeskkondades kasutatakse heuristikaid probleemide lahendamiseks, kui täpne lahendus oleks liiga kulukas. Näiteks A* algoritm kasutab heuristikut hinnangu andmiseks kaugusele eesmärgist ja kiirendab otsingut. Kasutajaliideste hindamisel rakendatakse Nielsen'i kümmet heuristikat, mis aitavad tuvastada kasutajamugavuse ja vigade kohti.

Plussid ja piirangud: heuristikud võimaldavad kiiret otsustamist ja skaleerimist piiratud teabe tingimustes; siiski võivad need põhjustada vigu või eksiarvamusi, kui kontekst ei ole sobiv või hinnangud on kalduvad. Seetõttu kasutatakse neid sageli koos kontrollitud analüüsi ja täpsema hinnangu meetoditega.

Termin pärineb kreeka keelest heuriskein 'avastada'. Heuristikaid on rakendatud paljudes valdkondades, alates psühholoogiast ja otsingualgoritmidest kuni kasutajaliidete hindamise ja otsustusprotsessideni.