Hasartmänguprobleem

Hasartmänguprobleem, tuntud ka kui hasartmängusõltuvus või kompulsiivne hasartmäng, on käitumishäire, mida iseloomustab pidev ja korduv hasartmängimine vaatamata sellele, et tekivad negatiivsed tagajärjed. See on psühholoogiline sõltuvus, kus inimene ei suuda kontrollida oma vajadust hasartmängude järele, mis võib viia tõsiste finantsiliste, sotsiaalsete ja emotsionaalsete probleemideni.

Selle probleemi põhjused on komplekssemad ja võivad hõlmata nii bioloogilisi, psühholoogilisi kui ka keskkondlikke tegureid. Mõned inimesed on geneetiliselt vastuvõtlikumad sõltuvusele, samas kui teised võivad hasartmänguprobleemi tekkida stressi, üksinduse või muude psühholoogiliste probleemide tõttu. Ka sotsiaalne keskkond ja hasartmängude kättesaadavus mängivad olulist rolli.

Hasartmänguprobleemi sümptomid võivad varieeruda, kuid sageli hõlmavad need üha suuremate summade panustamist, rahast rääkimise või sellega seotud tegevuste peale pidevat mõtlemist, ärrituvust või rahutust mängimisest loobumisel, ebaõnnestunud katseid kontrollida või lõpetada hasartmängimist, ning hasartmängu kasutamist probleemidest põgenemiseks või meeleolu parandamiseks.

Ravi on olemas ja selleks on mitmeid võimalusi, sealhulgas individuaalne ja grupiterapia, kognitiivne käitumisteraapia, ravimid (harvemini) ja tugigrupid nagu Anonüümsed Hasartmängurid. Oluline on otsida abi varakult, et vältida sõltuvuse süvenemist ja sellega kaasnevaid kahjulikke tagajärgi.