Haridusõigus

Haridusõigus on õigusharu, mis reguleerib hariduse korraldust, pakkumist ning isikute õigusi ja kohustusi haridussüsteemis. See hõlmab varasest lasteaiast kuni kõrghariduse ning elukestva õppe vormideni. Haridust reguleerivad peamiselt riigi poolt kehtestatud õigusaktid, sealhulgas haridusseadus ja teised eriseadused, mis sätestavad eesmärgid, koolide ja omavalitsuste vastutused, rahastamise põhimõtted, kvaliteedi tagamise mehhanismid ning järelevalve korra.

Oluliseks osaks on õigus õppima ja töötada, võrdne võimalus, erivajadustega kaasamine, keele- ja kultuurierinevuste arvestamine ning andmete kaitse. Õpilaste ja nende vanemate, õpetajate ning koolide töötajate õigused ja kohustused on reguleeritud ning distsiplinaar- ja hindamissüsteemid on standardiseeritud.

Haridussüsteemi kuuluvad lasteaed, põhikool, gümnaasium, kutseõpe ning kõrg- ja rakenduskõrgharidus, samuti täiend- ja elukestva õppe vormid. Kvaliteedi tagamine hõlmab akrediteerimist, hindamist, aruandlust ning riigieelarvest või kohalike omavalitsuste vahenditest rahastamist.

Rahvusvaheline ja Euroopa õigus ning standardid mõjutavad haridusõigust ning suunavad koostööd, inimõiguste kaitset, võrdsuse tagamist ning õppekeelte ja -õiguste arengut. Haridusõigus on dünaamiline valdkond, mis kajastab ühiskonna väärtusi ja eesmärke hariduse kaudu.