Happelahustamisel

Happelahustamisel on keemiline protsess, mille käigus aine lahustub happelises lahuses. Protsessi kasutatakse nii laboratooriumite näidiste ettevalmistamisel kui ka tööstuslikes toimingutes. Lahustuvus ja reaktsioonikiirus sõltuvad happe tüübist, kontsentratsioonist ja temperatuurist.

Enim levinud happed on vesinikkloriidhape (HCl) ja väävelhape (H2SO4); nitrihappe (HNO3) kasutamine on mõnikord vajalik tugeva oksüdatsioonivoimu tõttu. Mõnikord kasutatakse ka orgaanilisi happeid. Hapelahustamisel võivad tekkida gaaside vabanemine või moodustuda erinevad soolad ja ühendid; seetõttu on oluline kontrollida ohutusnõudeid ning kasutada sobivaid kaitsevahendeid ja head ventilatsiooni.

Rakendused: analüütilises keemias kasutatakse hapelahustamist näidiste lahustamiseks ja koostise määramiseks (nt ICP-OES, ICP-MS). Tööstuses tehakse sel viisil mineraalide või metallide ettevalmistust analüüsideks või toodete töötlemiseks. Mõnel juhul on hapelahustamine esimene etapp keerukamate ühendite eraldamisel või puhastamisel.

Ohutus ja keskkond: happelahustamisel on korrosiivne toime ning tekkida võivad gaasid ja ohtlikud jäägid. Protsessi peab juhendama ettevõtte ohutusnõuetele vastav spetsialist, kasutades asjakohaseid kaitsevahendeid ja tagades jäätmete nõuetekohase kogumise ning kõrvaldamise.