Glükosiidsidemete

Glükosiidside ehk glükosiidside on kovalentne side, mis ühendab ühe monosakkaridi anomerilise süsiniku ja teise molekuli hüdroksüüli või muu rühma. Selline side võib olla O-tüüpi (vahel seotud hüdroksüüli kaudu) või N-tüüpi (lähendatud lämmastikuaatomi kaudu). Glükosiidsidee abil moodustuvad nii disahhariidid kui ka suuremad süsivesikute ahelad ning see on oluline ka nukleosiidide moodustamisel.

Anomeersus on glükosiidside iseloomulik tunnus: glükosiidside võib olla α- või β-konfiguratsioon, mis kirjeldab anomerilise süsiniku asendit ühenduvates rühmas. Seega on glükosiidsidemeid kirjeldatud kui α- või β-sidemeid ning nende asukohta täpsustatakse numbri abil (nt α-1,4-, β-1,4-, α-1,6- jne), mis näitab, millisest süsinikust ja millise teise molekuli rühma kaudu side moodustub.

Bioloogias on glükosiidside kesksete rollidega: need ühendavad monosakkaride osasid disahhariidides ja polüsahhariidides (näiteks tärklis sisaldab α-1,4 ja α-1,6 glükosiidsidemeid; tselluloos – β-1,4 sidemeid). Nukleosiidides on glükosiidside seotud sugar ja baasi vahel N-tüüpi sidemega. Glükosiidsideid bioloogias lõhustavad ensüümid nimetatakse glükosiidaasideks (vaheldumisi glükosiidaasid), mis võimaldavad süsivesikute ja nukleotiidide metabolismi.

Kokkuvõtvalt on glükosiidside alusühendus, mis seob suhkrut teiste molekulidega, määrab süsivesikute struktuuri ja omadused ning on keskne nii digestiivsetes kui ka biosünteetilistes protsessides.