Glükoosiresiduaadid

Glükoosiresiduaadid viitavad glükoosimolekuli jääkidele, mis esinevad keemilistes ühendites, eriti polüsahhariidides. Polüsahhariidid on pikad ahelad korduvaid monosahhariide, millest glükoos on üks levinumaid. Kui glükoosimolekulid ühendatakse polümeeriks, toimub glükosiidside moodustumine, mille käigus eraldub veemolekul. See protsess jätkub, moodustades pikki glükoosijääkide ahelaid.

Tärklis, glükogeen ja tselluloos on tuntud polüsahhariidid, mis koosnevad peamiselt glükoosiresiduaatidest. Tärklises ja glükogeenis on glükoosiresiduaadid ühendatud alfa-glükosiidsidemetega, mis võimaldavad nende kiiret lagunemist energia saamiseks. Tselluloosis aga on glükoosiresiduaadid ühendatud beeta-glükosiidsidemetega, mis annavad sellele struktuurse vastupidavuse ning muudavad selle enamiku organismide jaoks seedimatuks.

Glükoosiresiduaatide täpne paigutus ja seotus polüsahhariidis määrab selle ühendi füüsikalised ja bioloogilised omadused. Näiteks glükoosiresiduaatide ahelate hargnemise aste mõjutab tärklise lahustuvust ja seeduvust. Glükoosiresiduaatide mõistmine on oluline biokeemias, toitumisteaduses ja materjaliteaduses, eriti seoses süsivesikute struktuuri ja funktsiooniga.