Gestaltpsühholoogiast

Gestaltpsühholoogia on saksa psühholoogia koolkond, mis rõhutab terviku olulisust selle osade suhtes. Gestalt tähendab saksa keeles kuju, vormi või tervikut. Selle peamine põhimõte on, et inimvaim korraldab meelteandmeid terviklikeks struktuurideks või gestaltideks, mitte lihtsalt üksikuteks elementideks. Meie tajud ei ole lihtsalt üksikute stiimulite summa, vaid pigem neist moodustuv organiseeritud tervik.

Gestaltpsühholoogia arenes välja 20. sajandi alguses Saksamaal Max Wertheimeri, Wolfgang Köhleri ja Kurt Koffka tööde kaudu. Nad viisid läbi katseid, mis näitasid, kuidas inimesed tajuvad liikumist, näiteks illusoorne liikumine (phi-fenomen), kus järjestikused paigalolevad pildid loovad mulje liikumisest. Nad pakkusid välja mitmeid organiseerivaid seaduspärasid, nagu lähedus, sarnasus, sulgemine ja ühtsus, mis kirjeldavad, kuidas me aistinguid tervikuteks koondame.

Gestaltpsühholoogia on avaldanud mõju paljudes valdkondades, sealhulgas taju, õppimine, probleemilahendus ja teraapia. Selle ideid on kasutatud kunsti-, disaini- ja reklaamitööstuses, et mõista, kuidas visuaalne informatsioon mõjub vaatajale. Gestaltteraapia, mis pärineb Gestaltpsühholoogiast, keskendub inimese terviklikkusele ja hetkes elamisele. Gestaltpsühholoogia rõhutab, et tähendus tekib terviklikust kogemusest, mitte üksikutest osadest lahus.