Gerontoloogia

Gerontoloogia on interdistsiplinaarne teadusharu, mis uurib vananemise protsesse ning vanemate inimeste füüsilist, vaimset ja sotsiaalset heaolu. See hõlmab bioloogilisi mehhanisme ja laiemalt sotsiaalseid ning majanduslikke tegureid, mis mõjutavad eluiga, tervist ja elukvaliteeti.

Nimi tuleneb kreeka keelest geron (vana) ja logos (teadus). Ajalooliselt on gerontoloogia arenenud biomeditsiinilise geriaatria ja demograafia vallas; tänapäeval on see laienenud bioloogilisest vananemisest kuni sotsiaalsete mudelite ja tehnoloogiliste lahendusteni, mida sageli käsitletakse gerontehnoloogiana.

Olulised uurimisvaldkonnad hõlmavad biogerontoloogiat, kliinilist gerontoloogiat, sotsiaalgerontoloogiat ja psühholoogilist gerontoloogiat ning tehnoloogilisi lahendusi vanemaealiste toimetulekuks. Uurimismeetodid hõlmavad mitmesuguseid lähenemisi, sealhulgas demograafilisi ja epidemioloogilisi uuringuid, kliinilisi uuringuid ning elukvaliteedi ja toimetuleku hindamise meetodeid.

Gerontoloogia on oluline valdkond tervishoiu, hoolekandesüsteemide ja sotsiaalpoliitika kujundamisel, aidates planeerida rahvastiku vananemisest tulenevaid vajakusi ja ressursse. Keskne kontseptsioon on aktiivne ja tervislik vananemine, autonoomsuse säilitamine ning vanurite õiguste ja väärikuse kaitse. Rahvusvahelised organisatsioonid, nagu International Association of Gerontology and Geriatrics (IAGG), koondavad teadlasi ja praktikante üle maailma.