Geeniüksused

Geeniüksus ehk geen on päriliku teabe üksus, mis tavaliselt kodeerib funktsionaalset toodet – RNA molekuli või valku – ning mille toime võib mõjutada organismi tunnuseid. Geeniüksus paikneb kromosoomidel kindlatel asukohtadel ning esineb erinevate alleelidena.

Geeni struktuur võib sisaldada kodeerivat piirkonda (eksonid) ning mittekodeerivaid alasid (introneid) ning regulaatoreid, nagu promootorid. Eukarüootide geenide struktuur on sageli intronidega ja keerukamate regulatsioonistruktuuridega; prokariotide genoomides on geeni järjestused enamasti otsekodeerivad.

Geeni ekspressioon hõlmab transkriptsiooni ja tõlkimist ning on tugevalt reguleeritav. Regulaatorid määravad, millal, kus ja kui palju geeni toodet sünteesitakse. Mutatsioonid geeni piirkonnas või selle regulaatorites võivad põhjustada fenotüübi muutusi ning mõnikord haigusi või adaptiivseid omadusi. Alleelide kooslus loob populatsioonis geenipoolkonna variatsiooni.

Geeniüksused on keskne mõiste bioloogias ning nende uurimine on oluline tervishoius, põllumajanduses ja biotehnoloogias. Uuring geeniüksuste kohta aitab mõista pärilikkust, arengut ja haiguste mehhanisme ning võimaldab arendada ravimeid ja biotehnoloogilisi rakendusi.