Finantsseisu

Finantsseis, ehk finantsseisu üldine olukord, kirjeldab isiku, pere, ettevõtte või avaliku asutuse rahalist positsiooni kindlal ajahetkel. See hõlmab varade kogumit (raha, hoiused, kinnisvara ja muud nõuded), kohustuste mahtu (laenud ja muud võlad) ning netoväärtust ehk omakapitali. Lisaks hinnatakse sissetulekute ja kulude struktuuri ning rahavoogu, mis peegeldab, kui hästi majanduslik tegevus suudab katta jooksvaid ja tulevasi kohustusi. Netoväärtus arvutatakse varade kogusummast lahutatud kohustused.

Finantsseisu hindamisel kasutatakse peamisi finantsvõtmeid ja aruandeid. Bilanss annab pildi varadest ja kohustustest kindlal kuupäeval, rahavoogude aruanne näitab raha sisse- ja väljavoolu aja jooksul ning kasumiaruanne kirjeldab tulu ja kulusid kindlal ajaperioodil. Tugielemendina hinnatakse ka likviidsust (kuidas kiiresti saab kohustusi katta käibevaradega) ning maksevõimet või solventsust (pikaajaline suutlikkus täita kohustusi). Netoväärtus peegeldab finantsilist jõukust, kuid see ei näita alati tulevikupotentsiaali või sissetuleku stabiilsust.

Kontekstilt eristuvad isikliku, ettevõtte ja avaliku sektori finantsseisud. Isiklikul tasemel keskendutakse säästude, võlgade ja sissetuleku kindlusele; ettevõttes vaadeldakse omakapitali, võlakohustuste suhet ja rahavoo stabiilsust; avalikus sektoris jälgitakse eelarve tasakaalu ja võlakoormust.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad finantsplaneerimist, krediidi hindamist, riskijuhtimist ja investeerimisotsuseid. Piirangutena on hinnanguline väärtus, turu kõikumised, varade väärtuse subjektiivsus ja varjatud kohustused.