Filtratsiooniprotsessis

Filtratsiooniprotsessis viitab mehhanismile, mille käigus vedelikku või gaasi puhastatakse saasteainetest, takistustest või osakestest filtrite abil. See on levinud meetod nii tööstuslikes protsessides, vee- ja õhupuhastuses kui ka bioloogilistes süsteemides, nagu organismide keemilised ja füsioloogilised võtted.

Filtratsioon toimib enamikult mehaanilise takistuse kaudu, kus filtreeritud materjal, näiteks sõel, kangas või membraan, võimaldab vaid läbi pääseda väiksematel osakestel, jättes suuremad saasteosakesed välja. Filtreerimise efektiivsust mõjutab peamiselt filtreeriva kihi tihedus, paksus ja poorsus. Mida väiksemad on filtril olevad avad, seda efektiivsem on osakeste eemaldamine, kuid see võib takistada ka vedeliku või gaasi voolu ning suurendada rõhualust.

Filtratsiooniprotsess võib olla juhitav ja passiivne. Passiivne filtratsioon sõltub füüsikalistest omadustest ning rõhu erinevusest kahe otsa vahel, samas kui juhitud filtratsioon võib hõlmata täiendavaid mehhanisme, näiteks keemilist reaktsiooni või aktiivset ainevahetust. Filtreerimissüsteemid võivad kasutusel olla puhastus-, ravimi- ning suuremahuliselt tööstuslike protsesside jaoks.

Olulised aspektid filtratsioonis hõlmavad filtri regenereerimist või vahetamist ning süsteemi hooldust, et säilitada tõhusus ja vältida ummistumist. Filtratsioon on tõhus viis materjalide ja ainete puhastamiseks ning seda kasutatakse laialdaselt otsese ja kaudse keskkonnahoiu ning tervise tagamise meetmena.