Filterkomponentide

Filterkomponentide mõiste viitab elektroonikaseadmetes ja signaalitöötluses kasutatavatele komponentidele, mis moodustavad või mõjutavad filtrite tööpõhimõtteid. Need komponendid jagunevad peamiselt passiivseteks ja aktiivseteks.

Passiivsed komponendid hõlmavad takisteid, kondensaatoreid ja induktoreid. Nendest moodustuvad RC-, RL- ja LC-netvõrkud, mis määravad filtri lõikesageduse, koormusimpedantsi ja attenuatsiooni omadused. Aktiivsed komponendid, nagu operatsioonivõimendid ja transistorid, lisavad võimsust ja võimaldavad keerukamaid topoloogiaid ilma suurema koormuse tekketa, näiteks Sallen-Key ja multiple-feedback filtrid. Digitaalsed filtrid realiseeritakse tarkvara või riistvara abil ning neil puuduvad füüsilised filtrielemendid eraldusvõimalustega, kuid nende aluseks on samad signaalitöötluse põhimõtted.

Populaarsed filtritüübid on madalapääsufiltrid (low-pass), kõrgepääsufiltrid (high-pass), vahespääsufiltrid (band-pass) ja takistussilmaga filtrid (band-stop). Filteride omadused määratakse tavaliselt lõikesageduse, filteri järjekorra, passbandi ja stopbandi attenuatsiooni ning Q-faktori kaudu. Samuti on oluline arvestada koormusimpedantsi ja komponentide tolerantsi mõju filtri tegelikule käitumisele ning parasiit- ja temperatuurikaugustest tulenevaid kõrvalekaldeid.

Rakendused hõlmavad heli- ja audiofiltrite, RF- ja telekommunikatsiooni staabikat, mõõtmeseadmeid ning toiteallikate puhastust ja eraldust. Filterkomponentide valik ja paigutus sõltuvad soovitud filtri täpsusest, steriililisest ruumist ja töötingimustest.