Evaporatsiooni

Evaporatsioon on vedeliku muutumine gaasiks, mis toimub peamiselt vedeliku pinnal ning ei nõua vedeliku keemispunkti ületamist. Protsess on laialt levinud nii looduses kui tööstuses ning mängib olulist rolli vee tsüklis ja lahuste käitumises.

Erinevalt keemisest ei vaja evaporatsioon kogu vedeliku soojendamist. Molekulid võivad vedeliku pinnal vabastuda gaasina ka madalamatel temperatuuridel, kui neil on piisavalt energiat. Evaporatsiooni kiirust määravad peamised tegurid: temperatuur, pindala, õhuvool ning ümbritseva õhu aururõhk ja õhuniiskus. Kõrgem temperatuur, suurem pind ja tugevam õhuvool kiirendavad protsessi; madal aururõhk ja suur erinevus vedeliku aururõhu ning ümbritseva õhu vahel soodustavad evaporatsiooni. Kõrge niiskus või piiratud õhuvool võivad evaporatsiooni aeglustada.

Olulised rakendused hõlmavad distillatsiooni, lahustite eraldamist ja kuivatamist tööstusprotsessides ning toiduaine- ja farmaatsiatööstuses. Looduses on evaporatsioon osa vee tsüklist: päikesekiirgus ja tuul viivad veest gaasi ning suurendavad atmosfääris veeauru sisaldust. Evaporatsioon mõjutab kliimat ja ilmastikku, kuna see reguleerib veevarusid ja temperatuuri ning aitab kaasa sademete tekkimisele.