Eukarüootseid

Eukarüootseid nimetatakse tavaliselt eukarüütideks. Need on organismid, kelle rakkudel on tõeline tuum ja membraaniga ümbritsetud organellid. Eukarüootsed rakud on üldiselt suuremad ja keerukamad kui prokarüootide rakud ning neil on ulatuslik endomembraanisüsteem.

Peamised rakulised struktuurid hõlmavad tuumaümbrisega katetud tuuma, endoplasmaatilist retiikulumit ning Golgi kompleksi ning tsütoskeleti. Maksimaalse energiavarustuse tagamiseks on neil sageli mitokondrid; mõnel rühmal on lisaks kloroplastid, mis võimaldavad fotosünteesi. DNA on peamiselt lineaarne ja paikneb tuumas; lisaks on mitokondrites (ja plastiidides) eraldi DNA. Ekspressioon hõlmab nii tuuma kui ka tsütoplasma vahelisi protsesse.

Eukarüootsete suurimad rühmad on loomad (Animalia), taimed (Plantae), seened (Fungi) ja protistid. Paljud liigid on üksik- või paljurakulised ning paljunemine toimub nii aseksuaalselt kui seksuaalselt; meioos ja mitoos on keskset rolli paljude eluprotsesside jaoks. Endosümbioosi kaudu on mitokondrid ja kloroplastid arenenud.

Eukarüootset elu iseloomustab suur ökoloogiline ja evolutsiooniline mitmekesisus ning nad moodustavad suure osa Maad katvast biotilisest elust. Nad on olulised toiduahelates, lagundamises, haiguste ökoloogias ja paljudes biotehnoloogilistes rakendustes.