Etüülihalogeniidid

Etüülihalogeniidid, tuntud ka kui haloetaanid, on orgaanilised ühendid, mille keemiline valem on CH3CH2X, kus X tähistab halogeeni aatomit. Levinumad etüülihalogeniidid on etüülkloriid (CH3CH2Cl), etüülbromiid (CH3CH2Br) ja etüüliiodiid (CH3CH2I). Etüülfluoriid (CH3CH2F) on samuti olemas, kuid vähem levinud.

Need ühendid on tavaliselt värvitud vedelikud, millel on iseloomulik lõhn. Nende füüsikalised omadused, nagu keemistemperatuur ja tihedus, sõltuvad otseselt halogeeni aatomist. Näiteks on etüüliiodiidil kõrgeim keemistemperatuur ja tihedus, samas kui etüülkloriidil on madalaim.

Etüülihalogeniidid on reaktiivsed ühendid ja osalevad mitmesugustes keemilistes reaktsioonides. Nad on olulised vaheühendid orgaanilises sünteesis, mida kasutatakse teiste ühendite, näiteks etanooli ja amiinide tootmisel. Neid kasutatakse ka lahustitena ja mõningatel juhtudel külmutusainetena, kuigi nende keskkonnamõju tõttu on nende kasutamine piiratud.

Etüülkloriidi toodetakse peamiselt etüleeni ja vesinikkloriidi reaktsioonil. Etüülbromiidi ja etüüliiodiidi saadakse tavaliselt etanooli ja vastavate vesinikhalogeniidide reaktsioonil.

Tervise seisukohalt on etüülihalogeniidid mõnedel juhtudel ärritavad ja võivad olla kahjulikud pikaajalisel kokkupuutel. Nende käitlemisel tuleb rakendada ettevaatusabinõusid.