Esinduslikkuse

Esinduslikkus, ehk representatiivsus, on omadus, mille korral uurimisvalim peegeldab selle populatsiooni koosseisu ja omadusi. Esinduslikkuse eesmärk on võimaldada uuringu järelduste üldistamist kogu populatsioonile.

Kui valim on esinduslik, on selle demograafilised ja muutujate jaotused kooskõlas populatsiooni jaotustega. Esinduslikkust hinnatakse, võrdledes valimi ja populatsiooni põhiparameetreid, nagu vanus, sugu, elukoht ja sissetulek.

Esinduslikkuse saavutamiseks kasutatakse meetodeid nagu juhuslik valimine, kihiti valimine (stratified sampling) ning proportsionaalselt kihid. Lisaks võib rakendada andmete kaalumist (weighting) ja vajadusel poststratifitseerimist, et korrigeerida jaotuste ebakõlasid ja parandada esindatust erinevates alamrühmades.

Piirangud: esinduslikkus ei ole kunagi täiesti täiuslik; mittevastajate suur osakaal, kattuvuse puudused ja andmete kogumise vead ning valimisraamistiku piirangud võivad viia ebapiisava esindatuseni.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad avalikke arvamusuuringuid, turu-uuringuid, epidemioloogiat ja sotsiaalteadusi. Eriti oluline on esinduslikkus küsitlustes, kus lõppjäreldused moodustavad otsuseid, poliitikakujundust või ettevõtete strateegiaid.