Erinevusanalüüsi

Erinevusanalüüs, tuntud ka kui variatsioonanalüüs, on statistiline meetod, mida kasutatakse rühmade keskmiste erinevuste hindamiseks. Selle peamine eesmärk on kindlaks teha, kas täheldatud erinevused rühmade vahel on statistiliselt olulised või võivad need olla tingitud juhuslikest variatsioonidest. Analüüs dekomponeerib kogu variatsiooni andmetes kolme tüüpi variatsiooniks: vahel-rühma variatsioon, sees-rühma variatsioon ja kogu variatsioon. Vahel-rühma variatsioon mõõdab, kui palju keskmised erinevad rühmade vahel. Sees-rühma variatsioon näitab varieeruvust üksikute vaatluste sees igas rühmas. Kogu variatsioon on kõigi andmete üldine varieeruvus.

Erinevusanalüüsi aluseks on F-statistika arvutamine, mis on vahel-rühma variatsiooni ja sees-rühma variatsiooni suhe. Kui F-statistika on piisavalt suur, viitab see sellele, et rühmade keskmised erinevad oluliselt. Meetod eeldab, et andmed on normaaljaotusega, variandid on homogeensed ja vaatlused on sõltumatud. Erinevusanalüüsi rakendatakse laialdaselt erinevates valdkondades, sealhulgas psühholoogias, hariduses, meditsiinis ja sotsiaalteadustes, et võrrelda erinevate ravi-, õpetamis- või eksperimentaalsete tingimuste mõju. See aitab teadlastel teha järeldusi põhjuslikkuse kohta ja teha informatiivseid otsuseid.