Eraldusmeetodite

Eraldusmeetodid tähistavad protsesse, mille käigus segust või lahusest eraldatakse komponendid nende füüsikaliste või keemiliste omaduste alusel. Nende eesmärk on suurendada puhtust, kontsentreerida tooteid või eraldada koostisosad erinevates tootmis- või analüüsietappides. Eraldusmeetodid jagunevad peamiselt mehaaniliste, termiliste ning keemiliste meetodite vahel, ning lisanduvad kromatograafia ja membraanieraldus.

Mehaanilised meetodid hõlmavad filtreerimist (filtratsiooni), tsentrifugatsiooni ja sadeerimist, mis eraldavad tahked faasid vedelast või kahest faasist. Need on lihtsad ja sageli esmaseks puhastamiseks kasutatavad meetodid.

Termilised meetodid kasutavad erinevusi soojusomadustes: destillatsioon ja aurustamine eraldavad vedelikke nende keemistemperatuuride alusel, kristalliseerumine võimaldab lahustuvast ainest eraldada tahkeid kristalle.

Keemilised meetodid hõlmavad ekstraktsiooni, kus lahusti eraldab koostisosad kahest immiscible faasist, ning sade tekitamist (precipitatsioon) lahusest, mille käigus moodustuvad soovitud komponendid.

Kromatograafia ja membraanieraldus on suures ulatuses keerukamate segude eraldamisel levinud meetodid. Kromatograafia eraldab ainete liikuvuse ja retentsiooni erinevuste põhjal, hõlmates vedel- ja gaaskromatograafiat ning kolonnichromatograafiat. Membraanieraldus hõlmab osmoosi, nanofiltratsiooni ja teisi mehhanisme, mis kasutavad membraane seletavate suurusega eristusi.

Praktikas valitakse meetod tavaliselt koostisosade omaduste, soovitud puhtuse, kulude, energiavajaduse ja ohutusnõuete põhjal.