Ennustuste

Ennustused on tulevaste sündmuste kohta esitatud väited või hinnangud. Need võivad põhineda teaduslikel andmetel ja mudelitel, ekspertide hinnangutel, statistilisel analüüsil või kultuurilisel ning religioossetel traditsioonidel. Täpsus ja usaldusväärsus on oluliselt kontekstispetsiifilised ning sõltuvad andmete kvaliteedist ning kasutatavatest meetoditest.

Peamised tüübid on: teaduslikud prognoosid, nagu meteoroloogia- ja majandusennustused; probabilistilised ja statistilised prognoosid; ning kultuurilised või okultset laadi ennustused, näiteks oraaklid, astroloogilised ennustused ja rahvatraditsioonid.

Ajalugu: Ennustuste vormid on osa inimkonna kultuurist juba ammu. Antiiksetes tsivilisatsioonides kasutati oraakleid ja prohvetite teateid tuleviku kohta; keskajal ja varauusaegadel tekkisid kiriklikud ja poliitilised ennustused ning hiljem teaduslikud prognoosid. Kaasaegne arusaam eristab rohkem hoolikalt empiiriliselt tuginetud prognoose ning kultuuriliste või tarbetute uskumuste rajatud ennustusi.

Kriitika ja hindamine: Teaduslikus mõttes püüeldakse ennustuste täpsust hinnata objektiivselt ja jäigalt. Ennustuste kalibreerimine, jälgitav hindamine ja ospredamine on olulised. Sageli on oluline eristada tõendusmaterjali pakutud lubadustest ning esitada tõenäosused ja piirangud.

Kasutus: Ennustused mängivad olulist rolli riskijuhtimises, planeerimises ja otsuste tegemisel, kuid nende piirangud ja eeldused tuleb selgelt välja tuua ning alati olla kriitiline.