Enesehindamist

Enesehindamist on käitumuslik ja kognitiivne muster, mille puhul inimene alahindab oma väärtust, võimeid või saavutusi ning sageli kõva negatiivseid hinnanguid enda kohta. See võib ilmneda nii sisemestes mõtetes kui ka avaldustes teistele ning hõlmab enesehaletsust, enesealandamist või enese süüdistamist. Enesehindamine on mitmekülgne ning võib olla nii kaitsemehhanism kui ka ilming madalast enesehinnangust; mõnikord väljendub see enesehalastusena huumori kaudu.

Põhjused on mitmekesised: varane kriitika, kasvatamiskontekst ja perekondlikud ootused, traumad, kõrged normid ja perfektsionism, sotsiaalne võrdlus ning mõnikord depressioon või ärevushäire. Enesehindamist võib esineda nii autonoomselt kui ka koos muu vaimse tervise häirega.

Väljendid võivad olla: pidev enese süüdistamine, saavutuste minimeerimine, enese alandavad kommentaarid või vabanduste otsimine ning vajadus end teistest allapoole asetada. Pikaajaline enesehindamise alarõhk võib vähendada motivatsiooni, suurendada sotsiaalset vältimist ning raskendada suhteid ja tööalast edenemist.

Ravi ja toetus keskenduvad enesehalastuse vähendamisele, enesekindluse ja eneseväärtuse tugevdamisele ning kognitiiv-käitumuslike tehnikate kasutamisele. Tõhusad lähenemised on enesehalastuspraktikad, kognitiiv-käitumuslik teraapia ja sotsiaalne tugi.