Endotoksinid

Endotoksinid on Gram-negatiivsete bakterite välisseina lipopolüsahhariidide (LPS) koostisosad. LPS koosneb kolmest peamisest osast: lipid A-st, keskosast (core) ja O-antigenist. Lipid A on endotoksina toime allikas ning O-antigeni varieeruvus seletab erinevaid tüvesid. Endotoksinid on osa bakterite loomulikus struktuuris ja võivad vabastuda bakterite lagunemisel või tugeva raku kahjustuse korral.

Endotoksinid on termostabiilsed ja võivad säilida aktiivsetena isegi pärast paljusid tavalisi steriliseerimismeetodeid. Nad ei ole eraldatult valk-toksinid, vaid lipopolüsahhariidina struktuursed komponendid, mis võivad suurtes kogustes tekitada tugevat immuunvastust. Närvivalimustes ja vereringes võivad nad esile kutsuda palavikku, põletikulise ja sometimes koagulaatori käitumist ning suurendasid riski septilise šoki tekkeks.

Kliinilises ja farmatseutilises kontekstis on endotoksinide tuvastamine oluline: neid mõõdetakse sageli Limulus amebocyütide lüsaat (LAL) testi või rekombinantsete süsteemide abil; lõppeesmärk on tagada meditsiinilistesse toodetesse ja seadmetesse minimaalne endotoksinide sisaldus. Endotoksinide kõrvaldamine ja kontroll on kriitiline protsess ravimite ja vaktsiinide turvalises tootmises; protsessid hõlmavad depyrogenatsiooni (nt kuiv kuumus 250 °C 30–60 min) ja erinevaid puhastusmeetodeid. Endotoksinid erinevad exotoksiinidest nii päritolu, toime kui ka kontrollimeetodite poolest ning neil on oluline roll nii patogeneesis kui tooteohutuses.