Elundisiirdamised

Elundisiirdamised on meditsiiniline protseduur, mille käigus siirdatakse doonororgan vastuvõtja kehasse. Siirdamine võib päästa elu või parandada elukvaliteeti, kui kahjustatud organ ei toimi korralikult või on eluohtlik. Protsess hõlmab doonori–vastuvõtja sobivuse hindamist, organi eraldamist, transporti ja operatsiooni.

Peamised siirdatavad elundid on neer, maks, süda, kopsud ja pankreas. Harvemini teostatakse soolestiku siirdamisi ning mõningaid komposiitkudede siirdamisi, näiteks näo või jäsemete siirdamist, mis on palju harvem kui elundisiirdamised.

Doonorid võivad olla elavad või surnud. Elava doonori korral võib anda neeru või osa maksast ning mõnel juhul teisi elundeid vastavalt doonori tervisele. Surnud doonorilt võetavate organite hulka kuuluvad peamiselt neer, maks, süda ja kopsud, sõltuvalt olukorrast.

Enne siirdamist hinnatakse vastuvõtja tervist, sobivust organile, veretüüpe ja HLA‑antigeenide ühtivust. Organite jaotamine toimub riiklikult või piirkondlikult, et tagada õiglane ligipääs. Pärast siirdamist alustatakse tavaliselt eluaegset immunosupressiivset ravi, et vältida organi tagasilükkamist.

Ravi ja jälgimine hõlmavad kõrvaltoimete riskide maandamist, infektsioonide ennetust ning regulaarsed vere- ja organifunktsiooni kontrollid. Elundisiirdamiste eetika ja õigusraamistik rõhutavad nõusolekut, doonorite pere tuge ning jõupingutusi suurendada kättesaadavust ja õiglast jaotust.