Eetikanormidel

Eetikanormidel on oluline roll moraalse käitumise suunamisel ühiskonnas, ametites ja gruppides. Need võivad olla formaalsed, näiteks ametlike eetika‑koodeksite ja professionaalsete juhiste alused, või mitteformaalsed, nagu sotsiaalsed või kultuurilised normid.

Allikad ja päritolu: eetikanormide kujunemine saab alguse filosoofiast ja religioossetest traditsioonidest, lisanduvad teaduslik eetika ja ameti‑ või organisatsioonide juhised. Eetikanormide eesmärk on suunata otsuseid, vähendada kahju ning tagada õiglus, ausus ja vastutus.

Seadus vs eetika: eetikanormid ei ole alati õiguslikult kohustuslikud, kuid tihti on need kooskõlas seadustega või neid seostatakse sotsiaalsete sanktsioonidega. Erinevused võivad tekkida kultuuriliste tõlgenduste ja praktiliste olukordade nüanssides.

Rakendusalad: tervishoid ja biomeditsiin (bioeetika), uurimistöö (eetilised heakskiidud), ettevõtlus (vastutus, korruptioonivastane käitumine), meedia ja teabe vahendamine ning tehnoloogia, eriti andmete kaitse ja tehisintellekti eetika. Eetikanormid kujundavad ka avalikku arutelu ja poliitikaid ning võivad olla allikaks professionaalsele distsipliinile.

Kriitik ja areng: eetikanormide tõlgendamine võib olla kultuuriti ja ajalises kontekstis erinev. Rahvusvahelised standardid ning digitaalse ja biotehnoloogia arengu kaasnevad uute eetikaküsimustega, mis nõuavad pidevat läbivaatamist ja ajakohastamist. Eetikanormidel on seetõttu dünaamiline olemus, mis reageerib ühiskondlikele muutustele.