Eelsoojendamisest

Eelsoojendamisest ehk eelsoojendamisest on toiming, mille käigus eseme või aine temperatuur tõstetakse enne selle kasutamist või töö alustamist. Selle peamine eesmärk on parandada töökindlust ning ühtlustada temperatuuri, vähendada termilise shoki teket ja suurendada energiatõhusust.

Kasutusvaldkonnad ja rakendused on mitmekesised. Keemilises ja metallitööstuses kasutatakse eelsoojendamist, et vältida materjalide lõhenemist või suurte temperatuuride gradientide tekkimist keevitamisel ja valamisel. Autode ja masinate kohtades aitab eelsoojendamine paremini käivituda külmades tingimustes ning vähendada kulumist ja heitkoguseid. Taolise protsessi kasutus ulatub ka toidutööstuses ning ehitus- ja energiasüsteemides, kus teatud komponentide või vedelike temperatuuriks etteantud tase on vajalik.

Meetodid ja tehnoloogiad võivad olla erinevad. Levinumad meetodid hõlmavad elektrilisi küttelemmente (nt elektrikütteelemendid või kütteseadmed), gaasiküttimist või keevitus- ja soojusvahetusseadmete abil toimuvat eelsoojendust. Mõnel juhul kasutatakse vedelik- või õlivahetust ning spetsiaalseid soojenduskarpe või kampe. Eelsoojendamine tuleb läbi viia vastavalt materjali omadustele ja ohutusnõuetele, et vältida liigset termilist koormust või materjali deformatsiooni.

Eelsoojendamise mõju energiatõhususele on kontekstualne: see võib lühendada seadme soojenemisaega ja vähendada käivituste ajal tekkinud koormusi, kuid samal ajal nõuab lisasoojus täiendavat energiat. Sobiva lähenemise valimisel arvestatakse materjali, protsessi ja ohutusnõudeid.