Edasimõtlemiste

Edasimõtlemiste on mõtlemise praktika või lähenemine, mille eesmärk on ette näha tuleviku tagajärgi ning arvestada pikaajalisi tulemusi otsuste langetamisel. Seda mõistet kasutatakse peamiselt formaalses ja akadeemilises kontekstis ning see kirjeldab meetodeid, mis aitavad organisatsioonidel ja üksikisikutel planeerida ja valmistuda erinevate stsenaariumidega.

Keeleestikuliselt moodustub sõna 'edasi' ja 'mõtlemine', mille liites tekib edasimõtlemine. Edasimõtlemiste on selle mõiste mitmuse vorm ning seda kasutatakse kirjanduses, valitsuse ja äripraktikas erinevate lähenemisviiside kirjeldamiseks, mis keskenduvad pikaajaliste mõjude hindamisele ja riskide ennetamisele, samuti jätkusuutlikule planeerimisele.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad ettevõtlust ja juhtimist, avalikku poliitikat, linnaplaneerimist ning haridust. Näiteks võivad edasimõtlemiste hõlmata pikaajalist planeerimist, stsenaariumikujundust, riskide analüüsi ja erinevate tulevikuversioonide kaalumist, et vähendada ootamatuste mõju.

Seotud mõisted hõlmavad strateegilist mõtlemist, süsteemset mõtlemist ja tulevikuteadust. Edasimõtlemiste võib pidada praktiliseks raamistiks, mis aitab kombineerida analüüsi, ennustamist ja eetilisi kaalutlusi, kuid selle teostus nõuab aega, andmeid ja korraldustoiminguid.