Diiselmootoreid

Diiselmootorid on sisepõlemismootorid, mis toimivad kõrge temperatuuriga kogetud õhu kokkusurumise ja kütuse süttimise mehhanismil. Õhk surutakse väga kuumaks ning kütus süttib iseenesest, kui see injekteeritakse põlemistingimustesse. Seetõttu nimetatakse seda süttimise viisi ka suletud kirjaks. Diiselmootorid on tavaliselt efektiivsemad kui bensiinimootorid ning pakuvad tugevat pöördemomenti madalatel pööretel.

Ajaloos on diiselmootori ideed arendanud Rudolf Diesel 1890ndatel; esimene töökorras diiselmootor demonstreeriti 1897. Selle järel sai tehnika laialdasemalt rakendust insenernutuses ja transpordis, eriti raskesõidukites, laevades ja generaatorites.

Tüübid ja konstruktsioonid on mitmesugused. Enamik tänapäevaseid diiselmootoreid on neljataktilised, kuid kahekorruselis- ehk kaks-stroke variandid on levinud mõnes suurtes rakendustes (laevad, suure võimsusega generaatorid). Sissepritse võib olla kaudne (IDI) või otsesissepritse (DI); tänapäeval kasutatakse sageli turboga ja vahelduvalt heitgaaside kontrollimisega laetuid mootoreid, nagu common-rail süsteemid. Koosneb plokist, kolvidest, vaakudest ja sisselaske- ning heitlussüsteemidest.

Kasutusalad hõlmavad autosid ja veoautosid, busside, veonduslaevade, laoruumide generaatorite ning tööstuslike masinate toiteallikaid. Heitmed sisaldavad NOx ning tahkeid osakesi; nende vähendamiseks kasutatakse EGR-i, DPF-i ja SCR-tehnoloogiaid ning mõnikord biokütuseid. Diiselmootoreid hinnatakse nende kõrgema kütuseefektiivsuse ja tugeva pöördemomendi poolest, kuid need nõuavad arutelu heitmete ja hoolduse osas.